Ülesanne 8

1. Kas olin aktiivne osaleja? Enda meelest küll.
2. Milles see väljendus? Ei jätnud ühtegi ülesannet tegemata ning püüdsin nad enam-vähem õigel ajal ka valmis saada. Samuti lugesin teiste blogisid ja vajadusel kommenteerisin ka nende postitusi või vastasin täiendavatele küsimustele, mis esitati mulle.
3. Kuidas minu õpiharjumused toetasid kursuse läbimist? Kuna ma tavaliselt teen kõik ära, mis vaja teha on, siis ülesandeid tegemata ei jätnud. Lisaks oli aja planeerimine praktikal käimise kõrvalt lausa vajalik ja nii katsusin ka sellel kursusel teha, jättes ülesanded mõne sellise päeva jaoks, kui ma praktikal olema ei pidanud, sest praktikapäevad olid pikad ja ma poleks samal päeval jõudnud neid lihtsalt ära teha.
4. Kuidas arvestasin kaasüliõpilaste ja õppejõu kommentaaridega blogis? Teiste positiivset tagasisidet oli tore lugeda ning see motiveeris ka teisi ülesandeid lahendama. Samuti panid õppejõu või mõne kaasüliõpilase esitatud lisaküsimused mind veidi rohkem mõtlema ja otsisin materjali juurde, et osata neile vastata.
5. Mis ja miks läks eriti hästi? Ma arvan, et lõõgastusharjutus, kuna see ülesanne oli hästi loov ja ma olen ise ka rohkem loov inimene. Sellel harjutusel oli ka palju positiivseid kommentaare, mida meeldis lugeda ja endalgi oli vahva seda ülesannet lahendada.
6. Mis oleks võinud teisiti olla? Oleks tahtnud rohkem loovamaid ülesandeid.
7. Mida endas veel arendada? Kuidas muuta õppimisprotsess efektiivsemaks? Ilmselt võiksin olla pisut konkreetsem. Samas õppimisprotsessi efektiivsemaks muutmiseks oleks vaja just rohkem positiivset tagasisidet, sest see innustab ka edaspidiseid ülesandeid lahendama.
8. Soovitused iseendale tulevikuks e-kursuse läbimisel? Tuleb aega planeerida, et ülesanded õigeks ajaks tehtud saaks.

Ülesanne 7

Leia endale mugav asend ja koht ning sulge silmad. Visualiseerimiseks kasuta võimalikult palju meeli ning kujutle end kohta, kus tunned end kõige paremini, samuti võid kuulata antud laulu. Kui kujutled, et oled rannas, tunneta sooja liiva enda jalgade all ning vaata ringi. Sa näed rahulikku merd, mille loojuv päike oranžikalt sillerdama paneb. Mere ääres pole enam ainsatki inimest, ainult sina. Hinga sügavalt ning tunne mere soolase vee lõhna. Jaluta mööda veepiiri edasi ning vaata taevasse. Loojuv päike on ka taeva kaunilt oranžikaks värvinud ning vee kohal lendavad valged kajakad. Kuula nende laulu. Jää seisma ning mine veekogule lähemale, lase lainetel vastu enda paljaid jalgu peksta ja tunne jahedat vett, mis su varbad veidi märjaks kastab. Vaata kaugustesse ning näed silmapiiril valget purjekat. Järsku soovid, et sul oleks kaasas fotoaparaat, et seda ilusat päikeseloojangut jäädvustada, kuid avastad siis, et muremõtted on kadunud ning soovid sellesse hetke jäädagi.

Kasutatud kirjandus:

Mayo Clinic. (2014). Types of relaxation techniques.

http://www.mayoclinic.org/healthy-lifestyle/stress-management/in-depth/relaxation-technique/art-20045368?pg=2 (19.05.2015)

Ülesanne 5 - Viljari juhtum

Negatiivsed mõtted	Negatiivsed tunded	Negatiivsete mõtete vaidlustamine
Just see tunne, et pea on tohutult mõtteid täis, ongi kõige hullem, sest siis ma ei suuda keskenduda	Meeleheide, abitus, rahutus,
Mul on selline tunne, et varsti ei saa ma aru, kas olukord on tegelik või ette kujutatud	Hirm, segadus
Ma kardan, et lähen lolliks	Hirm, paanika	Miks sa kardad, et lähed lolliks? Mida tähendab sinu jaoks lolliks minemine? Mis paneb sind nii tundma?
Ma ei taha enam kellegagi suhelda, huvid on kadunud	Masendus, ükskõiksus
Ma ei tea, kuidas edasi käituda või olla	Lootusetus, abitus	Millest sa järeldad,et sa ei tea, kuidas edasi käituda või olla? Kuidas sa arvad, et sa peaksid edasi käituma või olema?
Ma tahan nii väga sellest omast mullist lahti saada ja normaalsesse ellu tagasi pöörduda	Meeleheide, abitus, lootusetus	Mida tähendab sinu jaoks normaalne elu? Mida sa saaksid enda arvates teha, et „omast mullist“ lahti saada? Kas sa oled proovinud midagi selleks teha?

Ülesanne 4

1. Nimeta vähemalt viis sotsiaalfoobia all kannatava inimese arvamust, mõtet või hinnangut

1) Kui keegi mind imelikult vaatab, siis ma kohe mõtlen, et nad peavad mind täielikuks idioodiks

2) Ma tunnen, nagu ma oleks alati tähelepanu keskpunktis

3) Juba mõte inimeste sekka minemisest paneb mul sees keerama ja ma üritan seda võimalikult palju edasi lükata

4) Ma tunnen end bussijaamas väga ebamugavalt, sest teised inimesed on teisel pool teed kõik koos ja siis olen mina üksi

5) Ma muutun juba kodust lahkudes närviliseks

2. Kesksed märksõnad abistamisprotsessis:

*Kuulamine

*Huvi tundmine

*Automaatmõtete äratundmine

*Füüsilised sümptomid

*Lõõgastustehnikad

3. Kuidas aitas terapeut patsienti?

Terapeut üritas mõista patsiendi tundeid ja seda, kuidas valu ta elu mõjutab. Ta uurib, mis olukordades valu tekib ja millal patsient seda esimest korda märkab, laseb patsiendil tuua näiteid. Terapeut kasutab palju aktiivse kuulamise tehnikaid ning peegeldamist, teeb kokkuvõtteid ja annab mõista, et tahab patsienti kuulata, mis soodustab seda, et patsient suudab end avada ja terapeut suudab teda paremini aidata.

4. Kuidas muuta ärevushäirega patsiendi mõtteid?

Tuleb lasta patsiendil mõelda, kui tõenäoline on, et mingi kardetav olukord ette tuleb või kui realistlikud on tema hirmud. Patsient võib kirja panna tegurid, mis soodustavad olukorra juhtumist ning leiab neile poolt- ja vastuargumendid. Arutleti selle üle, mida patsient nendes olukordades tunneb ja kuidas ta tegutseks, samuti kuidas ta hoiaks neid olukordi ära..Koduseks ülesandeks sai patsient selle, et paneb kirja, mis tegelikult juhtuks, kui kardetav olukord aset leiab ja kuidas ta sellega toime tuleks.

5. Peegeldavad vastused terapeudi poolt

*Te ei ole kindel?

*Nii et te olete endiselt mures, vaatamata sellele, et analüüsid olid korras ja spetsialistide arust ei olnud midagi viga?

*Nii et need tegelikult tulevad ja lähevad?

Ülesanne nr. 3

1) Kirjelda ühte õe/ämmaemanda töös ettetulevat situatsiooni, kus patsient on ärevas seisundis

2) Kirjelda, kuidas käituksid/käitusid taolises olukorras

3) Kirjelda, mis on sinu arvates eriti raske äreva patsiendiga toimetulekul

Olin veebruaris lastehaiguste praktikal ning seal pidin ma umbes 10-aastaselt poisilt vereanalüüsi võtma. Kuna tal oli varemgi veenist vereanalüüse võetud ja laps teadis, et see on valus, siis nägin, kuidas ta värises, kuid katsusin ise rahulikuks jääda ning last rahustada, öeldes talle veel, et ta ei pea vaatama, kuidas ma tal verd võtan. Samuti palusin protseduuri juures olnud emal enda last rahustada ja soovitasin tal enda lapse käest kinni hoida, millest ma verd ei võtnud. Kui protseduuri tehtud sain, kiitsin last ja nad said emaga ära minna. Ma arvan, et selle patsiendiga toimetulekul oligi eriti raske just see, et tegemist oli lapsega ja lapsed võivad üsna ettearvamatud olla, kuigi temaga ma sain hakkama. Samuti oleks olukord olnud raskem, kui laps oleks nutnud või hakanud jonnima, et tema ei lase endalt lihtsalt verd võtta, kuna ma olen märganud, et taolistes olukordades lähevad emad ka endast välja ja hakkavad enda lastega pahandama, kui olulisem oleks hoopis see, et nad püüaksid enda last rahustada. 

Ülesanne 2

Ärevushäire vallandavaks teguriks on mingi sotsiaalne olukord. Inimesel tekivad eeldused, et ta käitub sotsiaalses olukorras kohatult ja mitteaktsepteeritavalt, mistõttu ta hakkab sotsiaalseid olukordi tajuma kui ohusituatsioone. Inimene hakkab arvama, et teised naeravad ta üle või räägivad temast, mistõttu inimene tahab sellest olukorrast lahkuda või on talle seltskonnas viibimine piinarikas. Samuti võivad nende olukordade eel vallanduda kehalised sümptomid, nagu südamepekslemine, higistamine jm. Kognitiivsetest sümptomitest on iseloomulik silmside vältimine. 

Ülesanne 1

http://www.slideshare.net/kellytstrange/ptsd-47186513