Thursday, April 30, 2015

Ülesanne nr. 3


1) Kirjelda ühte õe/ämmaemanda töös ettetulevat situatsiooni, kus patsient on ärevas seisundis

2) Kirjelda, kuidas käituksid/käitusid taolises olukorras

3) Kirjelda, mis on sinu arvates eriti raske äreva patsiendiga toimetulekul

Olin veebruaris lastehaiguste praktikal ning seal pidin ma umbes 10-aastaselt poisilt vereanalüüsi võtma. Kuna tal oli varemgi veenist vereanalüüse võetud ja laps teadis, et see on valus, siis nägin, kuidas ta värises, kuid katsusin ise rahulikuks jääda ning last rahustada, öeldes talle veel, et ta ei pea vaatama, kuidas ma tal verd võtan. Samuti palusin protseduuri juures olnud emal enda last rahustada ja soovitasin tal enda lapse käest kinni hoida, millest ma verd ei võtnud. Kui protseduuri tehtud sain, kiitsin last ja nad said emaga ära minna. Ma arvan, et selle patsiendiga toimetulekul oligi eriti raske just see, et tegemist oli lapsega ja lapsed võivad üsna ettearvamatud olla, kuigi temaga ma sain hakkama. Samuti oleks olukord olnud raskem, kui laps oleks nutnud või hakanud jonnima, et tema ei lase endalt lihtsalt verd võtta, kuna ma olen märganud, et taolistes olukordades lähevad emad ka endast välja ja hakkavad enda lastega pahandama, kui olulisem oleks hoopis see, et nad püüaksid enda last rahustada. 

Monday, April 20, 2015

Ülesanne 2


Ärevushäire vallandavaks teguriks on mingi sotsiaalne olukord. Inimesel tekivad eeldused, et ta käitub sotsiaalses olukorras kohatult ja mitteaktsepteeritavalt, mistõttu ta hakkab sotsiaalseid olukordi tajuma kui ohusituatsioone. Inimene hakkab arvama, et teised naeravad ta üle või räägivad temast, mistõttu inimene tahab sellest olukorrast lahkuda või on talle seltskonnas viibimine piinarikas. Samuti võivad nende olukordade eel vallanduda kehalised sümptomid, nagu südamepekslemine, higistamine jm. Kognitiivsetest sümptomitest on iseloomulik silmside vältimine. 

Ülesanne 1

http://www.slideshare.net/kellytstrange/ptsd-47186513